Oma lõputöös soovin vaadelda enda kootud gobelääni kadumist, pakkudes seda toiduks riidekoidele. Läbi Jakob von Uexkülli omailma mõiste uurin lähemalt, kuidas koid võiksid minu gobelääni näha ja tajuda. Mind huvitab, kuidas söödud gobelään võiks olla osa millegi uue tekkimisest. Teose vaatajad võiksid saada tunnistajaks, kuidas vaip saab pinnaseks teiste olendite elutsüklitele, mille ainsaks eesmärgiks ja loominguks on söömine ja paljunemine. Või on ehk koideks muundunud vaibal soov avada meile hoopis teist perspektiivi?
In my thesis I wish to observe the decaying of my tapestry after I have offered it as food to common clothes moths. Through Jakob von Üexküll’s concept of umwelt, I explore how the moths see and perceive my tapestry. I am interested in how the eaten tapestry could become a part of something new. The public could witness how the tapestry becomes the ground for life cycles of other beings whose only purpose and creation in life is to eat and breed. Or maybe, the tapestry that has turned into clothes moths wishes to open new perspectives to us.
