Praktilise osana valmis ühisnäitus „Vaatamata kõigele oleme me olemas“ koos Carmen Ööbiku ja Silver Tsäkoga, mis oli avatud galeriis Pallas 25. aprill – 24. mai 2025. Minu teemaks oli tüdrukulikkus kui sotsiaalne konstrukt ja esteetika.
Kuna tüdruk on ühiskonnas, keeles ja kunstis üsna nähtamatu, tahtsin näitusel oma teostega küsida, kus on tüdrukud? Näitusel oli väljas 11 eri tehnikas ja meediumis valminud tööd või tööde sarja, mis käsitlesid tüdrukulikkuse kogemust ja tüdrukuks olemise liminaalset seisundit.
Kirjaliku osana kirjutasin vabas vormis essee, milles analüüsisin näitusel olevaid töid ning tööprotsessi. Kirjeldasin tekstis enda tähelepanekuid sellest, mis tunne on olla tüdruk, kes teeb kunsti ja on kunstnik või on kunstis kujutatud.
Practical part of my project, the exhibition “Here, in Spite of It All” in collaboration with Carmen Ööbik and Silver Tsäko, was open at the Gallery Pallas from April 25 to May 24, 2025. My focus was on girlness as a social construct and aesthetic.
Since the figure of the girl is quite invisible in society, language, and art, I wanted to ask the question with my works: where are the girls? The exhibition featured 11 works, or a series of works, created in various techniques and media, that explored the experience of girlness and the liminal state of being a girl.
As part of the written work, I wrote an essay in a free-form style in which I analysed the works on display and the creative process behind them. I described my reflections on what it feels like to be a girl who makes art and is an artist, or to be depicted in art.
