Käsitlen matemaatilist loogikat maalikunstis kombinatoorika vaatenurga kaudu, keskendudes küsimusele, mismoodi on võimalik süsteemsust ja reeglipõhisust põimida niivõrd tundliku ning kohati subjektiivse väljaga.
Kasutades kombinatoorika printsiipe, loon neljast ruudukujulisest teosest koosneva
maaliseeria. Maalidel korduvad samad elemendid, mis erinevad värvi, suuruse, paigutuse ja omavaheliste suhete poolest. Variatsioonide seeria kaudu uurin, kuidas reglementeeritud lähenemisviis traditsioonilises maalikunstis võimaldab ka piiratud raamistikus luua emotsionaalset ja visuaalset mõju ning milline roll on kompositsioonide kujunemises juhusel.
I approach the relationship between mathematical logic and painting through an investigation of how systematicity and rule-basedness can interact with a field that is so sensitive and subjective.
Drawing on principles of combinatorics, I create a series of four square-format paintings. Within these works, recurring shapes are employed as structural elements; however, they vary in colour, scale, spatial placement, and in the relationships they form with one another.
Through these variations, the series explores how rule-governed systems can produce visual and affective resonance within a limited framework, as well as the extent to which chance influences the formation of the compositions.
