Mind on aastaid kimbutanud õudusunenäod. Kõige sagedasemad ja meeldejäävamad neist on
surma ja surnutega seonduvad episoodid, kuid võõrad pole ka muud vägivaldsed ja kõhedust
tekitavad stseenid. Sellised unenäod on minu nii tihedaks külaliseks saanud, et olen õppinud
nendest mitte välja tegema, justkui oleksid need mu loomulik osa.
Sellegipoolest käivad süngete unenägudega kaasas äng ja kammitsetud tunne, kuna ma oska
nendest kuidagi vabaneda. Taolised unenäod kipuvad mõjutama minu igapäevast meeleolu,
tekitades hommikul ärgates rõhutud hingeseisundi. Leian, et enda heaolu ja vaimse tervise
huvides ei tohi ma neid unenägusid enam ignoreerida ning pean oma sisemistele deemonitele
vastu astuma. Aga kuidas seda teha ja kust nad tulnud on?
Nendele küsimustele otsin ma vastust oma lõputöö kirjaliku osa esimeses pooles. Uurin
erinevatest allikatest kummituslike unenägude tähenduse, tekke põhjuste ning nendest
vabanemise võtete kohta ja proovin uusi teadmisi enda peal rakendada.
Töö teine pool keskendub sünge uneilma inspiratsiooniks pööramise protsessile, mille
tulemusena valmib kolmeosaline reljeefsete kehaehete seeria “Turadurre”. Jutustan seeria
iseäraliku kõlaga nime tekkeloo ning annan ülevaate oma taotlustest tööde loomisel.
Lõputöö eesmärk on eelkõige iseendaga töötada. Soovin saada selgust oma sisemaailma
kohta ja luua isiklikust perspektiivist lähtuvad väljendusrikkad teosed.
Teose andmed
Seotud isikud ja asutused