Viimastel aastakümnetel on konserveerimises üha enam tähelepanu pööratud metoodikatele, mille abil saaks kahjustunud objekte töödelda võimalikult riskivabalt. Geelide kasutamine on väga loodus-, keskkonna- ja tervise sõbralik ning tema läbipaistvuse tõttu on konservaatoril võimalik pidevalt tööprotsessi jälgida. Kirjanduses on olnud palju juttu geelide erinevatest tööprotsessidest. Selles töös keskendusin ma geeliga paberteose puhastamisele ja teipide eemaldamisele.
Ka Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite seas on viimastel aastatel tekkinud huvi geelide kasutamise vastu. Kuna ERM-i kunstikogu on suur ja vajab korrastamist, soovitakse leida kerget ja aega kokku hoidvat viisi tööde konserveerimiseks. Antud lõputöö raames viisin läbi katsetused, mille abil soovisin leida sobivaimad metoodikad ERM-i graafikakogu konserveerimiseks geelidega teipide ja voolujoonte eemaldamisel. Katsetuste tulemusena selgus, et paberi konserveerimisel teipide ja/või voolujoonte eemaldamiseks ning paberi puhastamiseks vees lahustuvatest laguproduktidest on mugavaimaks geeliks agar-agari ja agaroosi 1:1 geelide segu 4% kontsentratsioooni juures. Kuna ERM-i graafikakogu tööd senini on kõik olnud vähemal või rohkemal määral määrdunud, tekitades lokaalse geelidega töötluse korral paberile uusi voolujooni, oli vaja teosed täies mahus puhastada. Parimaks metoodikaks, mida ka praktilise osa läbiviimisel kasutasin, leidsin kogupinna puhastamiseks ja teipide eemaldamiseks agar-agari + agaroosi 1:1 4% geeli kasutamise ühepoolse sympatexi peal mitme protseduuri vältel. Lokaalselt plekkide eemaldamiseks sobib paremini aga kõrge kontsentratsiooniga gellankummi geel. Antud metoodika on mõeldud ERM-i kunstikogu konserveerimiseks. Kuna aga erinevad paberid käituvad konserveerimisel erinevalt, peab konservaator eelnevalt tegema materjaliga testid, tuvastamaks parima kasutatava materjali ja geeli kooskõla. Katsetuste käigus lükkasin ümber väite kirjandusest, et geelid säilivad vaid 1-2 nädalat. Nimelt leotades agar-agari ja agaroosi geele peale teose puhastamist deioniseritud vees, puhastab see geeli endasse imetud mustusest ja säilitab geeli pikemalt. Teise avastusena saan välja tuua kile ja pleksiklaasi omadused anda kuumale geelile happelisi osakesi. Seega tuleb enne kile või pleksiklaasi kasutamist lasta geelil jahtuda või valida geeli vormiks kuumakindel anum.
Katsete tulemustest lähtudes konserveerisin kolm litograafiat: “Veeremäng” ERM K3101, “Von Esseni portree” ERM K1239 ja “Vaade Tartule Meltsitiigi kohalt” ERM K2282. Varasemast seisundiuuringust on selgunud, et kogu peamisteks probleemideks olid tööde tolmusus ning ebasobivad säilitusümbrised. Tõsisematest kahjustustest esines teipe, voolujooni, paberi vananemisest tekkinud kollasust ning mehaanilisi kahjustusi (rebendid, kaod, murded jms). Kõik kolm teost said eelnevalt ERM-i fotolaboris üles pildistatud. Töid alustasin kuivpuhastusest ning seejärel teostasin neile pH uuringud. Konserveerimiste eesmärgiks oli objektide seisundi stabiliseerimine, tööde vaatlus mikroskoobi all ning edaspidine säilimise ja eksponeeritavuse tagamine. Peale konserveerimist viidi teosed uutes arhiivipüsivates ümbristes tagasi ERM-i hoidlasse.
In recent decades, methods with which to process damaged objects with the least risks in conservation has got more interest. Using gels is very nature- and environment-friendly and healthy, and because of the transparency of a gel, it is easy for the conservator to keep an eye on the work process. The different work processes of gels have been discussed a lot in literature. In this thesis, I focused on cleaning a paper piece and removing the tape with gel.
Using gels has got more interest also among Estonian National Museum’s (ERM) conservators. As ERM has a huge collection of art and it needs to be arranged, there is a need to find an easy and time-saving way to conserve the works. In this thesis I carried out experiments to find the methods which best fit for the conservation of ERM’s graphics collection to remove tape and tidelines with gel. As the results it occurred that for the conservation of paper to remove tape and/or tideline and to clean the paper, the best combination for a gel is agar-agar and agarose 1:1 ratio at 4% concentration. As all the graphics collections of ERM have all so far been more or less dirty causing new tidelines to appear on the paper with processing with a localised gel, it was necessary to re-clean the pieces again. The best method to clean the whole surface and remove the tape, which was also used in the empirical part of this thesis, I found was using agar-agar + agarose 1:1 4% on one-sided sympatex throughout several procedures. To remove localised smudges, however, it is better to use high concentration gellan gum gel. The given method is meant for the conservation of ERM’s art collection. As though different papers react during conservation in different ways, conservator has to prior test the materials to determine the best accordance of material and gel. During my testing I proved false the claim from literature that gels are valid for use only for 1-2 weeks. In fact, soaking agar-agar and agarose based gels in de-ionised water after cleaning the piece of art, it cleans the gel of the dirt that it sucked in and prolongs the shelf life of the gel. My second discovery was that plastic film and Plexiglas give hot gel acidic particles. Thus, prior to using plastic film or Plexiglas, one must let gel to cool down or choose a heat-resistant container.
Based on the outcomes, I conserved three lithographies: “Veeremäng” ERM K3101, “Von Esseni portree” ERM K1239 and “Vaade Tartule Meltsitiigi kohalt” ERM K2282. From prior condition studies it has occurred that the main issues of the collection were the dust and unsuitable conservation cases. From more serious damages there were tapes, tidelines, yellowness caused by the aging of the paper and mechanical damages (tears, missing pieces, folding lines etc.). All three pieces of art were photographed prior to processing in a photo-lab. The purpose of the conservation was to stabilise the condition of the artworks, to observe of the artworks under a microscope and to assert the prolongation of the shelf life and showcasing in the future. After the conservation, the artworks were taken back to the repository at ERM in appropriate casing.
