Antud lõputööl on rakendusuuringule omane ülesehitus. Töö koosneb kahest osast: kirjalik ja praktiline. Kirjalikul osal on kirjeldav ja uuriv iseloom ja selles antakse põhjalik ülevaade linoleumi koostisest, ülesehitusest, omadustest, rakendusest ja rollist läbi ajaloo ja täna. Analüütilise lähenemise tulemusel on sõnastatud antud töös ka suunised linoleumi rakendamiseks tulevikus.
Kirjalik osa koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis on antud üldine ülevaade materjali omadustest tervikuna ja komponentide tasandil. Samuti on analüüsitud iga komponendi rolli materjali omaduste terviku loomisel. Lisaks on kirjeldatud linoleumi kui polümeerse biokomposiidi struktuuri ülesehituse arhitektuurist lähtuvalt.
Teises peatükis on antud ülevaade linoleumi tootmisprotsessist. Samuti on kirjeldatud linoleumi eriliikide loomise põhjuseid ja analüüsitud omaduste muutmiseks tehtud modifikatsioone koostises ja tootmisprotsessis. Lisaks antakse ka ülevaade linoleumi eriliikide omadustest ja kasutusvõimalustest.
Kolmandas peatükis on analüüsitud linoleumi kasutust ja rolli läbi ajaloo. Analüüs toimus kahel tasandil: linoleumi funktsiooni ja linoleumi väärtuste süsteemi muutumine ajas. Analüüsi eesmärk oli leida linoleumi tänapäevase alarakenduse põhjused, ning selle tulemusel loodi eeldus hüpoteesile. Eeldus kogutud info põhjal on sõnastatud järgnevalt: linoleumi imiteerivast iseloomust tingitud halb eristatavus sai linoleumile saatuslikuks: materjal muutus haavatavaks kopeerimisele, mis aegamööda rikkus materjali maine. See võib põhjendada ka, miks on materjal tänapäeval suhteliselt vähe kasutatud olenemata tema kasulikest omadustest. Kirjeldatu põhjal püstitati järgnev hüpotees: vale arusaama tõttu pole tarbija teadlik linoleumi tegelikust koostisest ja omadustest. Hüpoteesi tõestamiseks viidi läbi küsitlusuuring, mille tulemusel sai hüpotees tõestatud. Uuringu tulemusel selgus, et arusaama linoleumi omadustest on mõjutanud eelkõige visuaalne eristamatus PVC-st ning vähene teadlikkus linoleumi naturaalsuse ja jätkusuutlikuse kohta.
Kolmandas peatükis on antud ka ülevaade linoleumi aktuaalsete arengusuundade kohta lähtudes linoleumi väärtuse olemusest ja tarbija vajadustest ning väärtushinnangutest täna. Kogutud info põhjal sõnastati eeldus, et linoleumi sanitaarsed ja antimikroobsed omadused avalduvad vähem põranda ja seinte pindadel kui objektidel. Eelduse põhjal sõnastati
järgnev hüpotees: Linoleumi antimikroobsus on aktuaalsem kokkupuutel objektidega kui kokkupuutel põranda ja seinte pindadega. Hüpoteesi kontrollimiseks viidi läbi vaatlus poeskäigust, mille tulemusel leidis hüpotees ka kinnitust. Vaatlustulemuste ja aktuaalse 2020 aasta eriolukorra põhjuste analüüsist ja tehti järeldus, et antimikroobsuse tähtsus objektidel on hüppeliselt kasvanud, ning erakeskkonnast lähtuvalt on ristsaastumis-riskiga
enim koridori mööbel ja furnituur.
Vaatlustulemused ja peatükkides 1.-2. kogutud info andis sisendi järgnevale
hüpoteesile: linoleumi koostisosadest on võimalik luua iseseisvalt vormi hoidvat materjali. Hüpoteesi kontrollimiseks kasutati case study ehk juhtumiuuringu meetodit, milles analüüsiti analoogsete omaduste ja/või tootmisprotsessiga materjalide tootmisvõimalusi.
Analüüsi tulemusel valmisid potentsiaalsete tootmisprotsesside kirjeldused ja suunised nii kahedimensioonilise iseseisva vormihoidvusega plaatmaterjali kui ka kolmedimensioonilise iseseisva vormihpidvusega plaatmaterjali loomiseks.
Vormihoidvuse hüpoteesi tõestamiseks oleks vaja läbi viia materjalikatsed ja tugevustestid, mida antud töö raames pole käsitletud.
Neljanda peatüki eesmärk olid leida eelnevate peatükkide kogutud info põhjal
aktuaalne, vajalik ja probleemipõhine rakendus nii praegustele kui ka linoleumile tuleviku eriliikidele konkreetses tootes. Peatükis antakse ülevaade double diamond metodoloogiast ja disainiprotsessis kasutatud meetoditest. Disainiprotsessile läheneti probleemipõhiselt, ning töös on sõnastatud nii potentsiaalne sihtgrupp, sihtkoht kui ka toote disainikriteeriumid. Neljandas peatükis anti ka kirjalik ning visuaalne ülevaade disainiprotsessi käigus toimunud arengust nii toote kontseptsiooni kui konstruktsiooni loomisel. Disainiprotsessi lõpus on esitatud toote prototüübi ‒ rippnagi ja mahuti funktsiooni täitev komplektne toode ‒ detailide koosseis ja üldomadused.
Praktilises osas valmis toote “must proto” ehk prototüüp, mille valmistamisel on kasutatud mööblilinoleumile, lino-nahale ja 3D-linoleumile sarnaste omadustega materjale, et näidata toote ülesehitust, välisilmet ja konkretiseerida vajadust 3D-linoleumi arenduseks.
This thesis has the structure of applied research. The work consists of two parts: written and practical. The written part has a descriptive and exploratory nature and provides a thorough overview of the composition, structure, properties, application and role of linoleum throughout history and today. The guidelines for the future application of linoleum have been formulated in this work as a result of the analytical approach.
The written part consists of four chapters. The first chapter provides a general overview of the properties of linoleum as a whole and at the level of components. The analysis gives an overview of the role of each component in creating the overall properties of linoleum. In addition, the structure of linoleum as a polymeric biocomposite has been described in terms of setup and composition.
The second chapter provides an overview of the linoleum production process and the variations of linoleum through history. In this chapter there is given an overview of the aims of linoleum modifications. The description of each linoleum modification in the level of ingredients, manufacturing and function is also given. Each linoleum modification type is analyzed in order to find a pattern of material development.
The third chapter analyzes the role and identity of linoleum throughout history. The analysis took place at two levels: the change of the linoleum function and the values linoleum has carried over time. The aim of the analysis was to find the reasons for the downfall of linoleum application and as a result a hypothesis was created. The assumption was made based on the information gathered: the poor distinctiveness of linoleum is due to the materials
imitating nature. The material became vulnerable to copying, which gradually damaged the reputation of linoleum. This may also explain why the material is relatively little used today, despite its useful properties. Based on the assumption the following hypothesis was made: due to a misunderstanding, the consumer is not aware of the actual composition and properties of linoleum. To prove the hypothesis, a survey was conducted, as a result of which the hypothesis was proved. The study revealed that the perception of the properties of linoleum has been influenced primarily by the visual similarity to PVC and the low awareness of the natural sources and sustainability of linoleum.
The third chapter provides an overview of the current development trends of linoleum based on timely relevant properties of linoleum and the needs and values of consumers today. Based on the collected information, the assumption was formulated that the sanitary and antimicrobial properties of linoleum are less pronounced on floor and wall surfaces than on objects. Based on the assumption, the following hypothesis was formulated: The antimicrobiality of linoleum is more relevant in contact with objects than in contact with floor and wall surfaces. To test the hypothesis an observation was made of the visit to shop. Based on the results the hypothesis was confirmed. In the highlight of the current emergency situation (Covid-19) the analysis of the observation results showed, that the importance of antimicrobical qualities in objects has grown large compared to surfaces. The results also showed that in private interiors, the most vulnerable to cross-contamination are the objects in hallways.
Based on the results gathered in chapters 1-3 the following hypothesis was created: it is possible to create independently form-holding 3D linoleum. The case study method was used in order to prove the hypothesis, yet to confirm the hypothesis material experiments must be made. Due to the current emergency situation this hypothesis was not proven in this current
thesis, yet a set of potential manufacturing processes were described and pointed out.
The fourth chapter gathered the design process. The aim of the process was to find a timely and problem-based use for linoleum in creating an object for interior usage. The methodology for the design process used in this chapter is the “double diamond”. There is also given a thorough description of the process steps and the methods used. The outcome of the process was a “test-proto” or “the black proto” of the product, where the construction and
the visual appeal of the product is shown, yet the materials used are not valid. The outcome was a prototype of a complete product for hallways, that has a function of a hanging rack and a small clothes storage unit.
