Galerii pööningupinnal avatud väljapaneku puhul on tegemist 3. kursuse tekstiilitudengite ühisnäitusega, mis sündis Eva Jakovitsi juhendamisel kaasaegse tekstiilikunsti aine raames. Näitusetööd räägivad isiklike piiride ülesotsimisest ja nihutamisest.
Füüsilised, rohkem või vähem nähtavad, piirid eraldavad ruume, milles asume, panevad paika, kuidas seal oleme ja elame. Isiklikud piirid on aga nähtamatud, kuid sisemiselt tugevalt tunnetatud. Alati ei teagi, kus selline piir asub, enne kui seda on juba ületatud.
Paika pandud piir ei ole ainult piirang, vaid ka maailma korrastamise vahend, mis aitab eraldada oma võõrast, tuntut tundmatust, ohutut ohtlikkust.
“Kas piirab?” Andrea-Martha Teesaar
Piirid ümbritsevad meid igal pool, mõned on nõrgemad, teised just tugevamad ja on neid, mida on kergem ületada ja neid, mida raskem. Me piirame end just nii palju, kui me laseme neil ennast piirata. Kui me midagi väga tahame ja oleme nõus selleks vaeva nägema, siis saame kõigest üle.
,,Ebakindlus” Arabella Lippur
Miski hoiab end puuris kinni, kangas tahab ennast välja pressida, põimides end läbi puuri seinte, kuni suudab end täielikult vabaks lasta. Raamidest lahti laskmine ja läbimurdmine, et kaoks ebakindlus ning avaneks puuri uks.
,,Nuuskimas Piiritust“ Inger Tammela
„Sest teie olemus on piiritu ja mõõtmatu meri.“ – Gibran Khalil Gibran
Inimese igatsus leida see vabaduse tunne, paneb teda tajuma ja ületama mistahes piire. Need väliste tingimuste piirangud on vaid selleks, et luua võimalusi leidmaks tõeline vabadus. Viimane saab olla vaid sisemine, sest seal asub piiramatus.
,,Kuis rassib, vassib ja moondub“ Kairi Palm
Ülemõtlemine
Kuis rassib, vassib ja moondub
mu kaunis helge peake.
Mõtetest välja koorub,
mõni tilluke kahtlev veake
siis meel struktuurist loobub
ja vallandub impulsisõda,
sellest mu aju joobub,
ees enesehävitus rada.
… Midagi ei tule välja…
Kuis rassib, vassib ja moondub
mu kaunis helge peake.
Segapuntrast välja koorub
üks tilluke mõtteveake.
Siis meel kaosest maabub
ja otsib ihatud rahu,
probleemide kuhi laabub.
Leian jälle tasakaalu.
,,Hetkes” Liisi Tamm
Mul on üks tekk. Päris tavaline, kodune, ja soe. Sellele tekile on tikitud palju hetki paljudest päevadest. Need hetked on nüüd selle teki sees. Need on pildid minu lastest. Olen arvanud, et kodu ja lapsed on midagi sellist, mis on isiklik. Miski, mida ma ei jaga, mida ma ei kasuta. Aga kõik juhtub nii kiiresti, liiga kiiresti. Võibolla ma ei märganudki, millal ma emaks sain? Äkki ma ei pane tähelegi, kui lapsed juba suureks on kasvanud?
Vahel on selline tunne, et tahaks kogu selle mürgli, kogu elu pausile panna ja teha ühe pildi – et see hetk jääks meelde ja saaks selle juurde alati tagasi pöörduda.
Mul on üks tekk. Päris tavaline, päris eriline.
,,Hirmu impulsid” Lisette Laanoja
Kui tihti me mõtleme sellele, et mõni meie tegevus võib tuua teises inimeses esile paanilise hirmu või koguni midagi hullematki. Suurimad hirmud hakkasid piirama ajal, kui põdesin epilepsiat. Mõelda, kui palju erinevaid impulsse võis tekitada sel perioodil üks sekund, üks nupule vajutus, üks välgatus mu kehas.
,,Lähme Narva?” Maarja Kaasik
Narva jõuab Tartust umbes kolme tunniga. Tikkimine peab valmis saama esmaspäevaks. Võtaks kaasa ja teeks tee peal? Aga auto liigub ja siis on ilmselt halb tikkida ja siis me jutustame ja ülejäänud aja me käime ringi kuskil ja tagasiteel on juba pime ja ma ei jõuaks selle tikkimisega kuskile. Prioriteedid. Aeg.
,,Homo Faber“ Maria Pilm
Šabloonne mõtlemine on vahel hea vahend, mille abil leida uut lahendust. Kuid üldiselt piirab see loomingut.
,,Hirmuvaatlus“ Maria Volk
Hirmuvaatlus on teos, mis väljendab autori kartusi ja kõhklusi eneseväljendamisel ning sellega alati kaasnevat kaaslast, ärevust. Idee tuleneb sellest, et tihti tunduvad mõteteis paiknevad ideed head täpselt selle hetkeni, kui neid esitleda on tarvis. Teos hõlmab endas erinevaid ärevusvorme, mis kihtidena teineteise peale kuhjudes on moodustanud inimeses seisundi, kus ta on murdumispunktile lähedal. Avanev vaatepilt pakub vaatajale võimaluse inimese sisse vaadata ning uurida, mis seal tegelikult toimub.
Exhibition „Restrictions and Restraint“ is the work of 3rd year students of the Textile Department. Works in the exhibition tell stories about finding and moving personal borders.
More or less visible physical borders separate rooms we inhabit, they influence the way we live and use these spaces. Personal borders are invisible but still deeply perceived. It is sometimes hard to know where this border is before one crosses it.
Set borders are not meant only for restrictions but a way to order one’s world, a way to separate our own from foreign, known from unknown, harmless from dangerous.
