Lõputöö teema valik kasvas välja isiklikust vajadusest tegeleda kirjatöö kõrvale millegi tuttava, lõõgastava ja inspireerivaga – varrastel kudumisega. Olin varemgi kudumist intuitiivselt kasutanud pingeliste aegadega silmitsi seistes, kuid suuremat huvi hakkasin selle teraapilise olemuse vastu tundma tekstiili eriala viimasel kursusel. Lõputöö raames uurisin varrastel kudumise teraapilisi omadusi, selle potentsiaali ja hetkeseisu teraapiavaldkonnas ning mis seoseid ja tähendusi kudumine endas kannab.
Loomingulises projektis lähenesin kudumisele teraapilise ülesandepüstituse kaudu, kus lõng täidaks minu eneseteadvustamist toetava meediumi rolli. Loovtööks valmis teraapilise protsessina minu emotsionaalset tundlikkust kajastav teos “KOOD”.
The theme for my thesis sprang form a personal need to engage myself in something familiar, relaxing and inspiring, like knitting, while writing my work. In the past, I had intuitively used knitting as a way of coping with stressful times, but I became interested in its therapeutic possibilities during my last year in Pallas. In my thesis, I study the therapeutic qualities and potential of knitting, the current situation in the field of therapy and the connotations knitting carries.
For my creative project I set myself a therapeutic assignment of knitting in which the yarn is a medium for supporting my self-awareness. As a result, the work “CODE” depicting my emotional sensitivity was born through a therapeutic process.
