Lõputöös lõin oma maalidest animeeritud versioonid, et need sotsiaalmeedias nähtavaks teha. Ma „äratasin“ oma maalid ellu liikumise ja heli kaudu, mis toob vaataja rändama minu sürrealistlikku ja humoorikasse maailma. Kuid nende erksate värvitoonide ning pealtnäha rõõmsa alatooniga piltide taga peitub midagi palju tõsisemat.
Endast vale mulje jätmine ja vaimsete probleemide varjamine ei tee olukorda paremaks, kuid nende kirja panemine ja nendega silmitsi seismine on juba esimene samm tervenemise poole. Nii otsustasingi kirjutamise asemel hoopis maalida ja loodan sellega aidata ka teisi. Kirjalikus osas annan maalide sisust ja animatsioonide valmimisest laiema üleaate.
In my final project, I created animated versions of my paintings to make them visible on social media. I “brought” my paintings to life through movement and sound, which takes the viewer on a journey into my surreal and humorous world. Yet behind these bright colours and seemingly cheerful images lies something much more serious.
Giving a false impression of oneself and hiding mental health problems does not improve the situation but writing them down and facing them is already the first step toward healing. So instead of writing, I decided to paint, and I hope to help others through this as well. In the written part, I provide a broader overview of the content of the paintings and the creation of the animations.
