Olen kogu elu jooksul tundnud end võõrana tuttavas keskkonnas. See on tekitanud soovi leida oma identiteet kunstilise eneseväljenduse toel. Elu Ida-Virumaal andis turvatunde, kuid samas ka piiratuse. Soov vabaneda senistest piiridest viis mind uute kohtumisteni, kuid see tõi alati kaasa ka hirmu ja sotsiaalset kohmetust. Mõistes, et tagasiteed ei ole, otsustasin minna edasi.
Minu töö kajastab sisemist võitlust kahe identiteedi vahel – kasutan erksaid, ekspressiivseid värve, mis on muutunud minu kunstiliseks stiiliks, ja visuaalseid kujundeid, mis seda konflikti väljendavad. Oma lõputöös kujutan punkarit, kellel on kitarr, mis on naeltega lõuendile kinnitatud. See sümboliseerib minu protesti ning soovi olla kuulatud. Erksad värvid ja punkkultuuri elemendid toovad esile minu emotsionaalse kogemuse ja vabaduse eest võitlemise. Põimuvad erinevad vastuolud: kultuurilised, keelelised ja poliitilised, luues ühtse terviku, ühe identiteedi.
All my life, I have felt like a stranger in a familiar environment. This has created a desire to find my identity through artistic self-expression. Life in Ida-Virumaa provided a sense of security, but at the same time, it felt limiting. The desire to break free from these boundaries led me to new encounters, but it also brought fear and social awkwardness. Realizing there was no turning back, I decided to move forward.
My work reflects the inner struggle between two identities – I use vibrant, expressive colours, which have become my artistic style, and visual forms that express this conflict. In my project, I depict a punk rocker with a guitar, which is nailed to the canvas. This symbolizes my protest and my desire to be heard. The vivid colours and elements of punk culture highlight my emotional experience and my fight for freedom. Various cultural, linguistic, and political contradictions intertwine, creating a unified whole, one identity.
