Oma lõputöös käsitlen kohaloome põhimõtet Pallase õueala näitel. Kohaloome on ruumile lähenemine inimkesksest vaatest lähtuvalt, eesmärgiga kaasata inimest ruumiloomes osalema ning ühisruumi aktiivsemalt kasutama. Linnaruumi planeerimisel on kohaloome põhimõtte rakendamine viimastel aastakümnetel kasvanud, kuna avaliku ruumi uuringud näitavad, et inimeste linnaruumis viibimine sõltub suuresti inimmõõtmega arvestamisest ja neile soodsate tingimuste loomisest. Oma töös vaatlen Pallase õueala ja pakun välja kohaspetsiifilise kontseptsioonlahenduse ruumi loodavate objektide ja ruumielementide lisamisel. Lisaks üldistele põhimõtetele toetun valikute tegemisel kasutajate tagasisidele (tudengid, õppejõud). Kohaloome põhimõtte rakendamise eesmärk on Pallase õueala kasutusaktiivsuse suurendamine ja sotsiaalsete kontaktide aktiveerimine.
In my final project, I discuss the principle of placemaking using the example of Pallas outdoor area. Placemaking is an approach to space from a human-centered point of view, with the aim of involving people to participate in spacemaking and to use common space more actively. In the planning of urban space, the application of the principle of place-making has increased in recent decades, as studies of public space show that the presence of people in urban space largely depends on considering the human dimension and creating favorable conditions for them. In my work, I look at the outdoor area of Pallas and propose a site-specific concept solution for the addition of objects and spatial elements that create space. In addition to general principles, I rely on user feedback (students, lecturers) when making choices. The purpose of implementing the principle of placemaking is to increase the activity of using the outdoor area of Pallas and to activate social contacts.
