Tekstiiliõpingute käigus olen järjepidevalt uurinud, milliseid võimalusi pakub masina ja inimese koostöö. Oma lõputöös sukeldusin tänapäeva ühiskonna lahutamatu kaaslase – tehisintellekti – maailma, soovides teada saada, kuidas saaksin tehisintellekti kui tööriista kasutades jutustada lugu maagilistest tegelastest. Minu lõputöö eesmärk oli anda ülevaade pildi genereerimise tarkvara kasutusvõimalusest moekollektsiooni loomisel ning arendada kangaid, mis meenutavad virtuaalmaailma.
Disainiprotsessi käigus lõin koostöös tehisintellektiga visandid tehistegelastest, millest inspireeritult valmisid moejoonised. Samuti katsetasin piire reaalsuse ja virtuaalsuse vahel, kujundades moelavadele suunatud silmuskudumitest koosneva kollektsiooni „PIXEL DREAM“, mis jutustab lugu kuuest tehistegelasest.
Throughout my studies in textiles, I have consistently explored the possibilities offered by the collaboration between machines and humans. In my final project, I have dived into the world of artificial intelligence, the inseparable companion of modern society, aiming to understand how I could use it as a tool to narrate stories about magical characters. The goal of my thesis was to provide an overview of the use of image generation software in fashion collection creation and to develop fabrics reminiscent of the virtual world.
In the design process, I collaborated with artificial intelligence to create sketches of virtual characters, which inspired fashion illustrations. Additionally, I experimented with blurring the boundaries between reality and virtuality by designing a collection called “PIXEL DREAM,” composed of knitted fabrics destined for fashion runways, which tells the story of six virtual characters.
