Oma lõputöös analüüsin inimlikke visuaalhäireid (glitch) ja masinpõhiseid analoogvigu (glitch) esteetilistel eesmärkidel. Võrdlen erinevaid inimlike optilisi häireid elektrooniliste häiretega. Annan põgusa ülevaate glitch-kunstist üldisemalt, selle fenomeni uurimise käigus tekkinud dilemmadest ning nendele vastuse otsimisest ja leidmisest. Paralleelselt uurisin, kuidas vigade provotseerimine kunstiteoses on mõjutanud kunstnike väljenduslaadi, tehnikaid ja meediume. Mis inspireeris mind ja kust pärinevad minu glitch-kunsti mõjutused? Millised tervislikud probleemid võivad tekitada „glitchilikke“ nägemishäired?
Minu inspiratsiooniallikaks on minu isiklik kogemus migreeniaura visuaalse anomaaliaga. Visualiseerin oma optiliste glitch’idega mälupildid lõuendile. Lõputöö koosneb kahest osast ‒ kirjalik ja praktiline. Ülesehituselt on kirjalik lõputöö jaotatud kolmeks, kus esimeses, sissejuhatavas osas üritan määratleda käsitletavat probleemi; teine osa mõtiskleb žanriga seotud üldteoreetiliste probleemide üle; lõputöö kolmas osa tutvustab seost kõigi teiste kunstivaldkondade glitch-kunsti liikumistega ning sellele tuginedes analüüsib lisaks infotehnoloogilistele kõrvalekalletele ka inimestel esinevaid nägemishäireid ja nende tekitajaid. Lõputöö eesmärk on uurida veaesteetikal baseeruvaid loomismeetodeid ja nende tagamaid.
