Töö koosneb kirjalikust ja praktilisest osast. Esimeses osas kasutati kvalitatiivset uurimisviisi, mille käigus koguti andmeid arvardavate uuringute, vaatluste, intervjuude ja visuaalsete materjalide kaudu. Teises osas võeti arvesse uurimuse tulemusi ning nendele põhinedes loodi funktsionaaltool liikumisraskusega inimesele.
Esimeses peatükis uuriti sclerosis multiplexi haiguse kulgu, sümptomeid ja levikut. Sclerosis multiplex on kõige sagedasem neuroloogiline haigus, mis põhjustab puude teket noortel täiskasvanutel. Sclerosis multiplex mõjutab kesknärvisüsteemi, eriti aju, selgroogu ja nägemisnärve. Seetõttu võivad erinevad sümptomid mõjutada kogu keha. SM-i tavalisemad sümptomid on normaalsest kiirem väsimine, nõrkus jalgades ja kätes, aeg-ajalt esinevad
tasakaaluhäired, nägemishäired ja käte värisemine, mistõttu vajavad paljud SM diagnoosiga inimesed enda ellu abivahendeid.
Abivahendite disaini paremaks mõistmiseks uuriti teises peatükis nende kujunemise minevikku, olevikku ja tulevikku. Tulemusena leiti, et abivahendid on ajaloos vähe muutunud. Näiteks keskaegset kargudisaini kasutati kuni Esimese Maailmasõjani. Tänapäeval on abivahendid enamasti ühtse, kliinilise välimusega – metallist konstruktsioonid meenutavad haiglates kasutusel olevaid vahendeid. Viimastel aastatel on selles osas ka muutusi näha ning
abivahendite disainimisele on üha loomingulisemalt lähenetud. Inspiratsiooni on saadud näiteks autotööstusest, kodusest keskkonnast ja robotitest. Rahvastiku vananedes võib eeldada, et nõudlus abivahendite järele suureneb ning tulevikus võib abivahendite disaini osas veel põnevamaid muudatusi näha. Suurem osa puuetega inimestest on vanuses 63 ja üle selle. Kui praegu on iga viies inimene Eestis 65-aastane või vanem, siis aastaks 2040 moodustab see vanuserühm elanikkonnast kolmandiku.
Kolmandas peatükis uuriti intervjuude põhjal abivahendite kasutamiskogemusi. Intervjueeriti kolme sclerosis multiplexi diagnoosiga inimest, kes kasutavad abivahendeid ning selgus, et igalühel on oma individuaalne kogemus haiguse sümptomite ja abivahenditega. Nendest
kolmest inimesest valiti üks, Piret, kellel oli enda abivahendi, funktsionaaltooliga mitmeid probleeme. Funktsionaaltoolikasutamisharjumuste mõistmiseks viidi Piretiga läbi vaatlus,
mille tulemusi kirjeldatakse neljandas peatükis. Vaatluse käigus selgus, et toolil on mitmeid puudjääke: üles-alla tõstmise mehhanism sunnib Piretil pidevalt toolilt tõusma, jalgadel pole tuge, seljatugi ja iste on ebamugavad ning seetõttu on ebamugav ka käetugesid kasutada.
Praktilist tööd käsitletakse viiendas peatükis. Uue tooli loomisel võeti arvesse intervjuude ja vaatluse tulemusi. Eesmärk oli luua kasutaja, Pireti, vajadustele ja eelistustele vastav funktsionaaltool. Selleks otsiti lahendusi vana tooli juures esinevatele murekohtadele ning õpiti tundma Pireti stiili-eelistusi. Visandamise ja maketeerimise käigus otsiti tooli vormi. Inspiratsiooni saadi Pireti isiksusest ja tema väljavalitud interjööri- ja toolinäidistest. Kuna Piret kasutab funktsionaaltooli aeg-ajalt ka käimistoena ning asjade vedamiseks, loodi disainitud funktsionaaltoolile selleks lisavõimalus. Seljatuge on võimalik kokku panna ja käetugesid liigutada, et tekiks rulaatoriasend. Lisaks muudeti istumisasend mugavamaks ja keha paremini toetama. Tooli istme tõstmiseks loodi lahendus, mis ei nõua pidevalt üles tõusmist. Toolijalad kaeti sooja materjali, mööblilinoleumiga, kuhu on mugav jalgu toetada.
Funktsionaaltooli liikuvatest sõlmedest tehti eskiislahendused ning prototüüp loodi 3D mudelina.
SUMMARY
The author chose this topic because of their personal experience with chronic illnesses and mobility aids. It seemed that mobility aids all look almost the same – medical devices with metal tube frames. This observation created an interest and raised questions: „Is it possible to create a mobility aid that looks aesthetically pleasing?“ and „Is there a need for a mobility aid that reflects the user’s personality, almost like an outfit would?“
The final project consists of two parts: research and practical work.
To gain better insight about illnesses that cause mobility problems, the author studied one such illness, multiple sclerosis (MS), more closely. According to the US National MS Society, almost 2.3 million people in the world live with MS. Multiple sclerosis is a disease of the brain and spinal cord. The symptoms differ greatly from person to person but often affect movement causing numbness or weakness in one or more limbs, tingling in limbs, tremor, lack of coordination, or unsteady gait (National Multiple Sclerosis Society, 2020). These symptoms may affect how a person gets around so they might need to use a mobility aid.
In order to find more about the evolution of mobility aid design, the author studied history, current situation, and future possibilities. It was discovered that mobility aids have changed quite little in the past. For example a medieval wooden crutch design was still in use in World War I (Heringou, 2014). Current mobility aids mostly look the same – medical products with metal tube frames. Recent years have shown, however, that some designers have tackled the
issue and have come up with new and exciting designs. Some are inspired by the automotive industry, some are going for a more domestic look. In the future, mobility aids can even become fashionable. One might have the ability to choose an assistant device like an outfit – which suits better with their personality, lifestyle, or mood.
The author conducted interviews with people with MS to understand their mobility aid use habits and needs. All three people preferred different kinds of devices. One person, who had the most problems with their functional chair, was chosen for this project. Since mobility aid needs to fit the user extremely well, an observation was conducted to understand the client’s habits and needs. She expressed the need to lift the chair seat without having to stand up from it. The chair was also overall uncomfirtable and there was no place to rest her legs. In the interview, she also said: „A mobility device should be something that fits with my interior and style – it should be something good to look at.“
Practical work consisted of sketching, making models, and getting feedback from the client to understand her preferences. Functional chair needed to be something that reflects her style and personality. The author also worked out solutions for the problems that arised in the observation. The seat lifting system was replaced by a two-part system: gas cylinder and highlift jack mechanism. This way the user can lift the chair seat without having to constantly get up. Since the client also uses her chair as a walking aid sometimes, the designed chair has a „rollator function“. The chair has a foldable backrest and hand rests which can be moved 90 degrees. The chair also has a different braking system and furniture linoleum on chair legs so
that she can use them as a warm leg support. The prototype was made as a 3D model in Solidworks and rendered in Keyshot.
