Tehnoloogia ja interneti suur osatähtsus kaasaja inimese elus on nihutanud igapäevase suhtluse digitaalsesse dimensiooni ning võõrandanud näost-näkku suhtlusest. Sellega kaasnevalt on kerkinud päevakorda küsimus, kas sotsiaalmeedia muudab meid üksildasemateks.
Oma töös püüan selgitada digitaalse üksilduse olemust ning tähendust ja leida viise selle leevendamiseks. Lõputöö kirjalik osa on fenomenoloogiline ja etnograafiline analüüs. Digitaalse üksilduse eneseabi komplekti loomisel on minu jaoks olulised intuitsiooni arendamine, sünergia loomine ja rituaalid.
A major role of the technology and internet in the life of a modern person has moved the daily communication into the digital dimension and discarded from the face-to-face communication. Therefore, it has raised the question whether social media makes us lonelier.
In my work I try to explain the essence and meaning of digital loneliness and find ways to relieve this. The written part of this final work is a phenomenological and ethnographic analysis. By creating a self-help kit to fight digital loneliness, I find the development of intuition, creating synergy and rituals to be the most important.
