Minu diplomitööks on õlimaalide seeria „Dissonantsi triloogia“. Lähteülesandeks seadsin kognitiivse dissonantsi, kui spetsiesismi (liigišovinismi) võimaldava nähtuse kunstilise kujutamise. Teema lähtub isikliku paradigma muutusest ja spetsiesistliku maailmakäsitluse analüüsist ehk veendumusest, et teised liigid eksisteerivad inimese hüvanguks, jõudes veganluse ehk veendumuseni, et sõltumata liigist, on loomadel (sh inimesel) iseväärtus ja sellest tulenev õigus puutumatusele.
Tuginedes intersektsionaalse feminismi põhimõtetele, vaatlen erinevate vähemusgruppide väljakutseid inimühiskonnas, kõrvutades neid loomadele osaks saava kohtlemisega. Esitan küsimuse, mis on ühist spetsiesismil ja teistel rõhumisvormidel, näiteks seksismil ja suutmissurvel.
My final project is a series of oil paintings titled “The Trilogy of Dissonance.” The starting point for the work was the artistic representation of cognitive dissonance, as a phenomenon that enables speciesism (species chauvinism). The theme stems from a personal paradigm shift and an analysis of the speciesist worldview—that is, the belief that other species exist for the benefit of humans—leading to veganism, the conviction that, regardless of species, animals (including humans) have intrinsic value and the corresponding right to inviolability.
Drawing on the principles of intersectional feminism, I examine the challenges faced by various minority groups in human society, comparing these to the treatment animals receive. I raise the question of what speciesism has in common with other forms of oppression, such as sexism and ableism.
